Ööpäevaringne hooldus
Vastavalt SHS-ile koostatakse inimesele saabumisest 30 päeva jooksul suunamiskirja alusel personaalne hooldusplaan, milles määratakse kindlaks hooldusteenuse pakkumise raames sooritatavad toimingud, mis lähtuvad konkreetse kliendi abivajadusest ning mille üldeesmärk on tagada inimese turvalisus, toimetulek ja elukvaliteedi säilimine. Hooldusplaanis on kirjeldatud hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Kui inimene jõuab hooldusteenusele kohaliku omavalitsuse üksuse suunamisel, lähtub teenuseosutaja teenuse suunamiskirjas esitatud infost hindamise käigus tuvastatud kõrvalabi vajaduse ja teenusele seatud eesmärkide kohta. Kui inimesele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise plaan, juhtumiplaan või õendusabi osutamisega seonduvad dokumendid, võtab teenuseosutaja hooldusplaani koostamisel ja elluviimisel arvesse ka kirjeldatud dokumentides esitatut
Hooldustöötaja planeerib ja teeb vajalikud hooldustegevused lähtuvalt hooldusplaanist ja abivajaja seisundist. Lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb kliendi hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid (igapäevane pesemine hommikul ja õhtul, juuste korrashoid, suu hügieen, pesemine duši all jm kliendi hooldusvajadusest tingitud hügieeniprotseduurid). Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid. Kliendi toiduhügieeni, toidukõlblikkuse ja tervisliku toitumise jälgimine (sh vedeliku tarbimine). Juhendamine söömisel ja vajadusel söötmine. Kliendi abistamine siirdumisel ja liikumisel vastavalt tema hooldusvajadusele/ toimetulekuvõimele. Kliendi abivahendite kasutamise vajaduse märkamine lähtuvalt toimetulekuvõime langusest. Abivahendite puhtuse tagamine. Elukeskkonna korrashoidmine koostöös kliendiga (voodi, voodiümbrus, öökapp, seinakapp). Vastavalt juhendamisele õe abistamine õendustoimingute sooritamisel (sidumisel ja muudel toimingutel). Tervisliku seisundi ja meeleolumuutuste jälgimine ja õele teatamine. Juhendab, jälgib ja abistab klienti ravimite manustamisel. Lamatiste ennetamine ja hooldamine. Suhtlemine kliendi ja tema lähedastega. Vajadusel kliendi abistamine suhtlemisel ja lähedastega suhete säilitamisel. Suhtleb kliendiga lähtudes abivajaja erivajadusest, kultuurilisest, etnilisest, religioossest taustast. Klientide soovide ja ettepanekute edastamine hooldusjuhile ja/või õele. Juhtumipõhises meeskonnatöös osalemine. Surija hooldamine. Sureva kliendi lähedaste toetamine ja juhendamine. Surnu korrastamisel osalemine. Toitlustamisega seotud tegevused vastavalt üksuse vajadustele: toidunõude valmispanemine, toidu toomine üksusesse, toidu jaotamine, toidu serveerimine, toidunõude kokku korjamine, termoskäru pesemine üksuses, termoskäru viimine kööki. Kliendi toidunõude pesemine vastavalt vajadusele. Kliendi isiklike riietusesemete ja osakonna üldpesu korrashoid. Hooldustoimingute dokumenteerimine: hoolduskaardi regulaarne täitmine, ettepanekute tegemine hooldusplaani muutmiseks. Hooldusvahendite kasutamine kindlaksmääratud korra järgi. Klientide kohta käiva informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamine.
Vajalik inventar: funktsionaalvoodi, riidekapp, voodikapp, tool, valgustid, televiisor, raadio, abikutsesüsteem, privaatsust loov vahekardin, voodipesu, rätikud, üleriided, ihupesu, jalanõud
Ambulatoorne õendusabi
Ambulatoorse õendusabi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi.
Hindab iseseisvalt, vajadusel koostöös arsti jt. hooldusosakonna töötajatega, kliendi terviseseisundit, tunneb ära kogutud objektiivsete andmete kõrvalekalded normleiust ning püstitab koostöös kliendi ja/või kliendi lähedasega tõenduspõhiseid õendusdiagnoose. Lähtuvalt kliendi vajadustest, tervislikust seisundist ja haigusdiagnoosist koostab õendusplaani. Lähtudes kliendi terviseseisundist, õendusabivajadusest ja õendusplaanist planeerib ja rakendab tõenduspõhiseid õendussekkumisi. Vajadusel teostab hooldustegevust koostöös hooldustöötajatega. Kliendi tervisliku seisundi muutudes teeb vajalikud muudatused õendusplaani ja korrigeerib õendustoiminguid. Informeerib õendusjuhti ja perearsti kliendi tervisliku seisundi muutustest. Annab esmaabi (sh elustamine), kasutades selleks tõenduspõhiseid teadmisi. Vajadusel kutsub kiirabi. Täidab arsti poolt antud kliendile määratud ravikorraldusi. Nõustab iseseisvalt ja tõenduspõhiselt, juhendab, õpetab ja motiveerib klienti, tema lähedasi ja kogukonda terviseedendamiseks ning haiguste ennetamiseks. Hindab kriitiliselt ja analüüsib õendussekkumiste tulemuslikkust ning dokumenteerib õendusprotsessi ning võtab vastutuse tehtud ning tegemata tegevuste eest. Kasutab nüüdisaegset infotehnoloogiat nii õendusprotsessi dokumenteerimisel kui ka klientide ja tema lähedaste ning kolleegidega suhtlemisel, arvestab alati isikuandmete töötlemisega kaasnevat vastutust ja järgib seadusandlust. Manustab ravimeid vastavalt arsti määrustele. Säilitab ravimeid nõuetekohaselt ja peab neist eriarvestust. Vajadusel fikseerib surma.
Toitlustamine
Toitlustamine toimub 3x päevas: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning lisapala.Toit viiakse eluüksustesse marmiitidega, kus see hooldustöötajate poolt portsjoneeritakse. Vajadusel abistatakse söömisel või söödetakse.
Täiendavalt valmistatakse 8 erinevat dieettoitu. Dieedi määrab vajadusel kliendile õde. Dieetide üle peab arvestust hooldusosakond ja toitlustusosakond.
Dieedid:
- Kergendatud dieet, pehme KPDKergendatud pehme dieet valmistatakse nagu tavatoitki , toiduainete valik on sama mis tavatoidul, aga toit on kerge koostisega ja kergesti neelatav, liha on pehme, toit on valmistatud keedetult, küpsetatult, hautatult, toit ei tohi sisaldada suuri tükke, seemneid terasid
- Püreeritud dieet PÜRPehme püreeritud dieet, erineb tavatoidust töötlusviisi poolest, toit valmistatakse püreeritult, toit peab olema kergesti neelatav, vedelama konsistentsiga, toit ei tohi sisaldada tükke, terasid, seemneid
- Piimavaba PVPiimavaba dieet ehk piimasuhkru ehk laktoositalumatuse puhul. Võib olla ka ajutine. Piimavaba dieediga välditakse piima saamist, lubatud on mõningal määral hapendatud laktoosivabad saadused (kodujuust, hapukoor, keefir, kohupiim)
- Diabeet DBSüsivesikute sisaldusega 250g päevas, toit valmistaskse keedetud, hautatult. Toitude kõrgem energeetiline väärtus saavutatakse toiduvalkude arvelt
- Valgurikas dieet VRValgurikka dieediga paraneb toitumus, antakse alatoitumise korral, valgurikka toidu paremaks omandamiseks on vajalik piisav vedeliku hulk.. Valgurikas dieet on vastunäidustatud neerude keskmise või raske astme puudulikkuse korral
- Puriinivaene dieet PURDieediga püütakse langetada kusihappe sisaldust. Dieetravi ülesandeks on piirata toiduga saadavat valkude hulka
- Vedel dieet (sond) VEDVedel dieet, erineb tavatoidust töötlusviisi poolest, toit on vedela konsistentsigat, toit peab olema kergesti neelatav, vedelama konsistentsiga, toit ei tohi sisaldada, tükke, terasid, seemneid, kerged puljongid , piimatoidud
- Gluteenivaba dieet GVDGluteenivaba dieet on range piiranguga dieet, kus välditakse, nisu, rukki, kaera ja odra kasutamist. Toitudes kasutatakse gluteenvabasid jahusid: maisijahu, riisijahu, tatrajahu, hirsijahu, sobib ka sojajahu, dieettoidud valmistatakse püreeritult
Füsioteraapia
Taastab, säilitab ja arendab kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Määrab liikumisvajadust ja juhendab liikumistegevusi tuginedes kogutud ja analüüsitud informatsioonile vastavalt kliendi vanusele ja soole. Teostab füsioteraapia alast motoorse sooritusvõime hindamise protseduure. Määrab füsioterapeutilise diagnoosi, sekkumise mahu ja sageduse. Lähtuvalt kliendi hindamise tulemustest, individuaalsetest vajadustest, tervislikust seisundist ja teraapia eesmärkidest koostab tegevuskava. Kasutab töös klientidega erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Hindab abivahendite ja elukeskkonna muutustööde vajadust. Valib, soovitab abivahendeid. Reguleerib ja juhendab abivahendite kasutamist. Teeb meeskonnatööd teiste erialade esindajatega kliendi tõenduspõhistele vajadustele vastavate rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Nõustab klienti tervisekäitumise alal, lähtudes tervislike eluviiside põhitõdedest. Vajadusel suunab kliendi teise spetsialisti poole. Hindab/analüüsib läbiviidava füsioterapeutilise tegevuse efektiivsust/tulemuslikkust kliendi sooritusvõime näitajate paranemise alusel. Teeb vajadusel korrektuurid tegevuskavasse. Dokumenteerib tegevusprotsessi. Tagab kliendi ohutuse füsioterapeutilise sekkumise ajal. Täidab arsti poolt antud kliendile määratud ravikorraldusi. Juhendab, motiveerib ja nõustab klienti ja tema tugivõrgustikku füsioteraapia valdkonnas, kasutades enamlevinud nõustamis- ja juhendamismetoodikaid. Planeerib ja tellib õendusjuhilt tööks vajalikke vahendeid. Kasutab töövahendeid kindlaksmääratud korra järgi.
Tegevusteraapia
Eesmärgipäraselt valitud tegevuste kasutamine inimeste parima võimaliku tegevusvõime saavutamiseks igapäevaelus. Taastab, säilitab ja arendab kliendi tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Hindab kliendi tegevusvõimet, tegevusteraapia vajadust/otstarbekohasust lähtudes kliendi seisundist. Lähtuvalt kliendi vajadustest, tervislikust seisundist ja tegevusvõime hinnangust koostab teraapiaplaani. Õpetab, taastab ja säilitab kliendile igapäevaelu tegevusi ja arendab kliendi tegevuseeldusi Hindab abivahendite ja elukeskkonna muutustööde vajadust. Valib, soovitab abivahendeid. Reguleerib ja juhendab abivahendite kasutamist. Hindab/analüüsib tegevusterapeutilise tegevuse efektiivsust/tulemuslikkust kliendi sooritusvõime näitajate paranemise alusel. Teeb meeskonnatööd teiste erialade esindajatega kliendi tõenduspõhistele vajadustele vastavate rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Tagab kliendi ohutuse tegevusterapeutilise sekkumise ajal. Täidab arsti poolt antud kliendile määratud ravikorraldusi. Nõustab iseseisvalt ja tõenduspõhiselt, juhendab, õpetab ja motiveerib klienti, tema lähedasi ja hooldekodu töötajaid terviseedendamiseks ning haiguste ennetamiseks.
Perearsti teenus kohapeal 2 x nädalas koostöös Tallinna Perearstikeskusega
Tallinna Perearstikeskuse perearst võtab Iru Hooldekodus vastu kohapeal kaks korda nädalas. Teenusele saabumisel on võimalik liituda meie perearsti nimistuga.
Hingehoiuteenus
Hingehoidja pakub emotsionaalset ja hingelist tuge argipäevas, mures, leinas ja kriisis. Hingehoidja lohutab ja toetab. Ta on toeks lähtuvalt abivajaja vaimsetest, usulistest ja kultuurilistest vajadustest ja veendumustest.
Hingehoiuteenust osutatakse Iru Hooldekodu elanikele, elanike lähedastele ja personalile.
Hingehoidjaga võib kohtuda allpool olevatel nädalapäevadel Iru Hooldekodus kohapeal.
Helistada või kirjutada saate hingehoidjale igal nädalapäeval.
Hingehoidjate kontaktid:
Reet Eru telefon: 56904754 ja e-post: reet.eru@iruhk.ee
Iru Hooldekodus esmaspäeviti kell 10.00-17.00
Piia Ruber telefon 56650650 ja e-post: piia.ruber@iruhk.ee
Iru Hooldekodus neljapäeviti kell 10.00-17.00
Pediküür-maniküür
Lähtub teenuse osutamisel Tervisekaitsenõuetest ilu- ja isikuteenuste osutamisele. Teenuse osutamine toimub klientide eluruumides. Küünte, naha töötlemine/ lihvimine/õhendamine. Tunneb ära küüne- ja/või nahaseene, kannalõhed, paksenenud küüned, konnasilmad, sissekasvanud küüned. Dokumenteerib, konsulteerib ravipediküüri vajaduse korral.
Sotsiaalsed, aktiviseerivad tegevused (tegevusjuhendaja igas osakonnas), kvaliteetne mõtestatud elukeskkond
Tegevusjuhendajad toetavad kliendi igapäevaelu arendades tema oskusi ja tegevusvõimet eesmärgiga saavutada võimalikult iseseisev toimetulek. Aitavad elada sisse hooldekodu elukeskkonda. Kliendi igapäevaelu toimetulekuoskuste arendamine ja juhendamine (isiklik päevakava jne). Kliendile erinevate huvitegevuste õpetamine, osalemise toetamine ja kliendi juhendamine. Tegevuste läbiviimiseks ruumi ja vahendite õigeaegne ettevalmistamine. Ohutuse tagamine tegevuste ajal. Tegevusteks vajalike vahendite tellimine, sihipärane ja otstarbekas kasutamine.
Emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu loomine. Igakülgne sotsiaalse tervise toetamine. Kvaliteetne mõtestatud elukeskkond toetab emotsionaalset rahulolu. Iru Hooldekodu arendab süsteemselt ruumilist mitmekesisust arvestades sihtgrupi eripära.
Hooldusvahendid
Hooldusvahendeid (inkontinentsitooted, spetsiaalne riietus dementsussündroomiga inimestele, voodi turvaääred, lamatistevastased madratsid, hoolduskreemid, imavad pestavad linad, dušigeelid, šampoonid, hambaharjad, hambapastad, proteesipuhastusvahendid, suuhügieenivahendid, raseerimisvahendid, kammid jne)
Liikumise, siirdumise abivahendid
Liikumise abivahendid (klientidele sobivas mõõdus ratastoolid, kõrged ja madalad rulaatorid (piduritega, ilma piduriteta, küünarnukitoega, ilma küünarnukitoeta jne), kargud, kepid, lingtõstukid, siirdumise abivahendid, libilinad, libilauad, asendpadjad jne.
Ravimid
Pere- või eriarsti poolt määratud isikustatud retseptiravimid, käsimüügiravimid, vitamiinid, vedelikupaksendajad, toidulisandid (näit aneemia korral, valgu- ja energiajoogid haavade ja lamatiste korral jne), haigusest tingitud alatoitumise korral manustatavad enteraalse toitmise tooted jne.
Transport pere- ja eriarstide juurde sh hambaravile ja proteeside valmistamisele
Iru Hooldekodu transpordib elanikke invavarustusega väikebussiga Mercedes-Benz Sprinter. Koos juhiga on istekohti kokku 9, vajadusel on võimalik kahe ratastooli transport. Transpordil on saatjaks hooldusjuht.
Kui elanik ise või tema lähedane broneerib ilma hooldekoduga eelnevalt kooskõlastamata arsti visiidi, siis peab arvestama enda vastutusega transpordi korraldamisel, selle eest tasumisel ja visiidile saatja tagamisel.
Päevahoiuteenusele koha taotlemine
Võta ühendust elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonnaga, kus hooldust vajav inimene rahvastikuregistri andmetel elab ja anna teada tema abivajadusest.
Teenust osutatakse abivajaduse hindamise tulemusel linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna otsuse alusel.
Linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad
- LasnamäeLinnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress: Pallasti 54, 11413 TallinnTelefon: 645 7700, 645 7718E-post: lasnamae@tallinnlv.ee
- MustamäeLinnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress: E. Vilde tee 118, 12614 TallinnÜldtelefon: 645 7500; 645 7511E-post: mustamae@tallinnlv.ee
- KristiineLinnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress: Metalli tn 5, 10615 TallinnNB! Teenindatakse eelregistreerimise alusel 645 7140 või kristiine.sotsiaal@tallinnlv.ee
- Põhja-TallinnaValitsuse sotsiaalhoolekande osakond (Kari 13)Sotsiaalteenuste talitus: vastuvõtt eelregistreerimisega telefonil 645 7071
- HaaberstiLinnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress Ehitajate tee 109a/1, 13514 TallinnTelefon 640 4800haabersti@tallinnlv.ee
- NõmmeLinnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress: Valdeku 13, 11621 TallinnTelefon: 645 7333 (klienditeenindus)e-post: nomme@tallinnlv.ee
- PiritaLinnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress: Kloostri tee 6, 11911 TallinnTelefon: 645 7640
- KesklinnaValitsuse sotsiaalhoolekande osakondAadress Pärnu mnt 9, 10148 TallinnTelefon 645 7832E-post kesklinn@tallinnlv.ee
Vajalik teave lähedasele
Teenuse sihtgruppi kuuluvad täisealised mäluhäiretega inimesed, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn (sh vajadusel ka mitte pensioniealistele). Ja, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ning turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa. Teenust osutatakse inimestele, kes:
- öisel ajal on suutelised iseseisvalt hakkama saama oma kodus või
- neile on öisel ajal kodus tagatud hooldus ja järelevalve lähedaste poolt või
- kui inimese lähedastel ei ole võimalik päevasel ajal teda hooldada või
- kui lähedased vajavad hoolduskoormuse vähendamist päevasel ajal.
Päevahoiuteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
– hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jms hooldustöötajate poolt);
– kohapealse toitlustamise tagamine (hommikul, lõunal ja õhtuoode);
– võimaluste loomine puhkamiseks (vastavad ruumid tagatud voodiga, diivaniga, kus inimene saab puhata);
– tegevused füüsilise seisundi säilitamiseks (võimlemine, jalutamine jms);
– tegevused kognitiivsete võimete säilitamiseks (tegevusjuhendaja poolt korraldatud tegevusel lähtuvalt hooldusplaanist, ristsõnade lahendamine, muusika, käsitöö jms);
– muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
Päevahoiuteenus ei sisalda inimesele ravimite soetamist, hooldusvahendeid, transporditeenust ega juuksuri, maniküüri- ja pediküüriteenust.
Teenuse osutamise maht:
Päevahoiuteenust osutatakse üksnes tööpäevadel 12 h ajavahemikul kell 7:00-19:00.
Kui soovite lähemalt tutvuda teenuse osutamise võimalustega, palun võtke ühendust päevahoidude koordinaatoriga:
Ilme Laanemets
Ilme.Laanemets@iruhk.ee · +372 516 8695
Tööpäevadel kell 9.00–16.00
Päevahoiuteenuse maksumus
Päevahoiuteenuse maksumus Iru päevahoius:
Vastavalt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja 28.11.2022 käskkirjale nr STA-4/86 on alates 01.11.2022 kehtestatud mäluhäiretega inimeste päevahoiuteenuse päeva hinnaks 37 eurot.Teenuse saaja tasub omaosalusena teenuse hinnast toitlustuskulud, majutus-puhkeruumidega seotud kulud ja administreerimise- ja halduskulud, summas 11 eurot päeva kohta.
Päevahoiuteenuse maksumus Mustamäe päevahoius:
Omaosalus 1.80 eurot päeva kohta, millele lisandub toitlustamise maksumus. Mittetallinlase omaosalus 9.75 eurot päeva kohta, millele lisandub toitlustamise maksumus.
Päevahoiuteenuse maksumus Kesklinna päevahoius:
Omaosalus 1.80 eurot päeva kohta, millele lisandub toitlustamise maksumus.Mittetallinlase omaosalus 8.00 eurot päeva kohta, millele lisandub toitlustamise maksumus.
Teenuse eesmärk
Teenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine sihtgrupile; pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine, hoolduskoormusega inimeste toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel, ennetada või pikendada hooldusvajadusega inimese jõudmist ööpäevaringsele üldhooldusteenusele.
Teenuse sisu kirjeldus ja õiguslikud alused
Vastavalt SHS § 20 lõike 2 kohaselt teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ja muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratletud hooldusplaanis. Hooldustoimingud seisnevad näiteks mähkmete vahetamises, pesemises ja toitmises. Muud toimetulekut tagavad toimingud võivad seisneda sotsiaalnõustamises, huvidel ja hobidel põhinevatel tegevustel, abivahenditega seonduvas nõustamises, mõtestatud ja eesmärgipärastes tegevustes jms.
Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 24 “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” ja Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 22 alusel on kehtestatud:
- (1) Mäluhäiretega inimeste päevahoiuteenuse eesmärk on tagada mäluhäiretega inimesele turvaline ning toimetulekut toetav keskkond ja järelevalve ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust.
- (2) Teenuse saajat juhendatakse ja abistatakse igapäevaelu toimingute sooritamisel ning talle pakutakse võimetekohast aktiveerivat tegevust.
- (3) Teenust osutatakse tervishoiutöötaja saatekirja või arvamuse alusel inimesele, kellel on mäluhäired ja kognitiivsete võimete langus ning kes terviseseisundist ja tegevusvõimest tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla.
Teenust osutatakse abivajaduse hindamise tulemusel linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna otsuse alusel.